Äike on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja koosneb mitmest komponendist – rünksajupilved, laengud, välgud ja müristamine. Aeg välgu nägemise ja mürina vahel oleneb äikese kaugusest. Kui see ajavahe on alla 10 sekundi, siis on äike lähemal kui 3 km ja loetakse lähedaseks. Müristamist võib kuulda 15-20 km kaugusele, selle juures võib välku mitte märgata. Eestis võib äikest esineda igal aastaajal. – Thunderstorm, гроза

AIREP teave – ettekanded õhusõidukite pardalt tugeva turbulentsuse, tugeva jäätumise, samuti varjatud, sagedase ning frontaalse äikese kohta, mis ei nõua SIGMET-teate koostamist. Loe pikemalt AIREPi kohta.

Mere (järve, jõe) auramine – vahel küllaltki tihe udu mere, järve või jõe kohal. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid kinnikülmumata veekogudel. Tugeva tuule puhul võib kanduda maismaa kohale mitte kaugele veekogust.

Sooja frondi piirkonnas langeb laussademeid. Vihmapiiskadelt toimuva aurumise tagajärjel võib õhuniiskus märgatavalt suureneda. Õhurõhu langus frondi piirkonnas kutsub esile õhu adiabaatilise jahtumise, mis omakorda tingib kondensatsiooni ja udu.

Valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru depositsiooni tagajärjel kui öösel aluspinna (maapind, taimkate) temperatuur langeb alla 0°C. Hall tekib tuulevaikuse või nõrga tuulega väikese pilvisuse korral. Halla rohke sadestus võib olla rohul, põõsaste ja puude lehtedel, katustel. Halla moodustub sageli ka lumepinnale. – Hoarfrost, иней

HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Rohkem HIRLAMist vt http://hirlam.org/

Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. See on toonud kaasa omapoolse kohustuse osaleda HIRLAM teadus-arendustegevuses. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös.

Lumesadu, mis algab ja lõpeb järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglumi sajab rünksajupilvedest (Cb). Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0 °C. – Snow shower

Vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Hoogsadu kestab tavaliselt lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Sajab rünksajupilvedest (Cb). Võib kaasneda äike, rahe. Hoogvihma piisad on tavaliselt lausvihma piiskadest suuremad. Sademete hulk on üldjuhul suur. – Shower

Sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi diameetriga kuni 3 mm. Jääkruubid on küllalt tugevad, nende purustamiseks on vaja üsna suurt jõudu. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles. Jääkruupe sajab rünksajupilvedest (Cb), sageli koos hoogvihmaga kevadel ja sügisel. – Ice pellets, ледяная крупа

Sademed väikeste jääkristallide näol, mis esinevad tugeva pakase ajal ja kõige sagedamini pilvitu taeva puhul. Päeval sätendavad päikesepaistel; nende sätendus on näha ka öösel kuuvalguses ja laternate säras. Nad on niivõrd kerged, et hõljuvad õhus. Võivad anda välja ka mõõdetava sademete hulga. – Ice needles, ледяные иглы

Jäätumiseks nimetatakse tahkete sademete kihi moodustumist õhusõidukitel või nende osadel. Jäätumine on üks ohtlikumaid meteoroloogilisi nähtusi, sest jääkiht suurendab lennumasina kaalu ja võib põhjustada aparatuuri valenäitusid ning rikkuda raadiosidet. Suurimaks ohuks on lennuki tiibade jäätumine – muutub tiiva profiil ja aerodünaamilised omadused.

Udu, mis koosneb jääkristallidest; tekib väga tugeva külmaga, kui õhu niiskusesisaldus on suur. Eestis täheldatakse harva. – Ice-fog

Sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm (vihmapiisad satuvad langedes atmosfääri soojast kihist külma, kus nad külmuvad). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut. Jäävihm esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel. Jäävihm langeb iseloomuliku sahinaga. Jäävihm on laussadu. – Glazed rain

On jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vihma-, uduvihma- või udupiiskade külmumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0° C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ning ta tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne. – Glaze, гололед

Troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli.

Esineb selge ning võrdlemisi vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivse kiirguse tõttu maapind jahtub alla kastepunkti. Niiske õhu kokkupuutel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piisakestena nn. kastena. Kaste tekib enamasti öösel, vahel ka õhtul taimelehtedele, -vartele jne., samuti maapinnale ja seal olevatele esemetele. Tuul takistab kaste tekkimist, segades alumisi, jahedamaid õhukihte ülemiste, soojemate kihtidega. Mõningatel juhtudel võib kaste esineda uduvine ja udu korral. Tugev kaste võib anda mõõdetavaid sademeid (kuni 0,5 mm). – Dew, роса

Tekib päikesepaistelise ilmaga, kui maapind tugevasti soojeneb. Keeris tõstab maapinnalt üles liiva, tolmu, prahti, liigub edasi mõnikümmend meetrit ja siis vaibub. – Dust devil

Jääkiht maapinnal. Tekib vedelate sademete – vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume- aga ka veekihi külmumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel. – Glazed ice, гололедица

Valge sade, mis koosneb peene ehitusega jääkristallidest. Selline härmatis on koheva pitsi taoline, mis raputamisel kergesti maha variseb. Kristalliline härmatis tekib tavaliselt öötundidel selge taeva või õhukeste pilvede ja külma tuulevaikse ilmaga, kui esineb udu või uduvine.Tekib veeauru depositsiooni tagajärjel, kui temperatuur on -11…-25°C. Mõningatel juhtudel võib kristalliline härmatis tekkida udu või uduvineta õhus sisalduva veeauru arvelt. – White frost

Tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0°C. Tavaliselt sajab kihtsajupilvedest (Ns), aga ka kõrgkiht – (As), kihtrünk- (Ac) ja kihtpilvedest (St). – Snow

Lausvihm langeb maapinnale piiskadena, mis jätavad veepinnale ringid. Taevas on pikka aega kaetud pilvedega. Sadu kestab pikka aega, eriti sügisel. – Rain, обложной дождь

Rakenduslik klimatoloogiaharu, mis uurib ja analüüsib kliimatingimuste mõju lennutehnikale ja lennutegevusele maapinna läheduses ning vabas atmosfääris ja töötab välja võimalikult efektiivseid meetodeid kindlustamaks lennundust klimatoloogiliste andmetega.

Rakenduslik meteoroloogiaharu, mis uurib ja analüüsib meteoroloogiliste elementide ja atmosfääri nähtuste mõju lennutehnikale ja lennutegevusele ning töötab välja lendude ohutuse meteoroloogilise tagamise alused.

Lume tihedus näitab lume kaalu ruumalaühikus mõõdetuna g/cm³või kg/m³ (0,1g/cm³=100 kg/m³).

Erinevad tihedused:

Värske lumi    0. 1 – 0.3 g/cm³ (100 – 300 kg/m³)

Vana lumi       0.2 – 0.6  g/cm³  (200 – 600 kg/m³)

Lume tihedus suureneb pealesadava lume raskuse ning vahelduvate sulade ja külmade mõjul, ulatudes isegi kuni 400-500 kg/m³. Lumikatet tihendavad ka vihmad ja uduvihmad. Tihedus on maksimaalne märtsis ja aprillis, kui lume temperatuur on sulamistemperatuuri lähedane, jõudes selleks perioodiks 250-400 kg/m³ -ni.

Lume veevaru all mõeldakse veekihi paksust millimeetrites, mis tekiks horisontaalsele ja vett mitteläbilaskvale aluspinnale siis, kui selle kohal asuv lumi täielikult sulaks. 1 mm paksuse veekihi kogus ruutmeetrisel pinnal on 1 liiter vett, mis  kaalub 1 kg. Lume veevaru arvutatakse lumekihi paksuse ja tiheduse korrutisena.

1 mm paksuse veekihi kogus ruutmeetrisel pinnal on 1 liiter vett, mis  kaalub 1 kg.

Sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka sellega üheaegselt. Saju ajal on õhutemperatuur 0 °C ümber. – Snow pellets, снежная крупа

Sademed, mis võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised. Välimuselt meenutavad nad mannateri, diameetriga alla 2 mm, s.o. märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad esinevad tavaliselt  temperatuurivahemikus 0 °C kuni -10 °C. Lumeteri sajab kihtpilvedest (St). Võivad esineda koos uduvihmaga, millega kaasneb vahel jäite teke. – Snow grains, снежные зерна

Õhu sumenemine lumeosakeste sisalduse tõttu tavaliselt enne ja pärast tuisku. Nähtavus lumevines võib väheneda kuni 150 m. Tavaliselt esineb lumevine arktilistes piirkondades. – Snow haze

Jääudu, mille kõrgus ei ole üle 2 m. Reeglina esineb ainult maismaa kohal. – Ground ice-fog

Madaludu – udu, mis laiub madala kihina peamiselt madalate kohtade ja vee (mere, järve, jõe, soo jne.) kohal. Madaludu kõrgus maa kohal ei ole üle 2 m, vee kohal kuni 10 m. Madaludu esineb tavaliselt selge ilma korral öötundidel ja hajub pärast Päikesetõusu. – Ground fog

Madala tuisu puhul ei saja, lumi on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud 2-3 m kõrgusele. Taevas ja pilved on nähtavad, s.t. vertikaalsuunas on nähtavus hea. Horisontaalsuunas on nähtavus halvenenud. – Blowing snow

Hoogsademed laiade märgade räitsakate näol, mis sulavad kiiresti. Esinevad sageli koos vihmaga. – Showers of rain and snow

Sademed, mis langevad maapinnale suurte räitsakatena ja sulavad kiiresti. Õhutemperatuur on üle 0°C. Vahel sajab koos räitsakatega ka vihmapiisku. – Sleet, melted snow, wet snow

Miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal, enamasti on kujutis moonutatud. Kujutis võib olla kas päripidine või ümberpööratud. Eristatakse ülemist, alumist ja külgmiraaži. Ülemist miraaži esineb eriti tihti polaaraladel, alumist – kõrbetes. Eestis on miraaže nähtud saarte rajoonis, Soome lahel, Peipsil ja üksikutel juhtudel laiade asfalteeritud sirgete maanteelõikude kohal. – Mirage, мираж

Maksimaalne kaugus, kust saab näha ja ära tunda valgustamata objektid päeval ja valgusorientiirid öösel.

Operatiivne lennumeteoroloogiline teave.

On äkiline, järsk ja lühiajaline tuuleiil. Paari minuti jooksul kasvab tuulekiirus kuni 20-30 m/s. Pugi kestab mõne minuti, siis vaibub jälle. Pugi esineb rünksaju pilvede ajal koos vihmavalingu ja äikesega. Tuule suund võib muutuda. – Squall

On kauge äike, mille puhul ei ole äikesemürinat kuulda suure vahemaa tõttu. – Summer lightning

Pinnatuisu puhul kandub lumi tuulega edasi mööda maapinda. Lumekeerised võivad ulatuda 1,5-2 m kõrgusele, kuid nähtavust nad ei halvenda. Tihti esineb selge taeva puhul, võib esineda ka koos lumesajuga. – Low drifting snow

Tugev õhu sumenemine tahkete osakeste tõttu. Somp annab kaugemal olevatele esemetele tihti hallikas-sinaka varjundi. Päike paistab läbi sombu, eriti kui ta on horisondi lähedal – punakas-kollakana. Sombu korral on õhuniiskus väike (alla 75 %). See eristabki sompu uduvinest. Sombus on nähtavus 1 – 10 km. Olenevalt sombu intensiivsusest võib nähtavus väheneda kuni 1000 m ja alla selle. Vastavalt tekkimistingimustele eristatakse tolmu-, suitsu-, põua- ja linnasompu. – Haze, мгла

Sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Kõige sagedamini on raheterade diameeter väike (alla 0,5 cm), harvadel juhtudel võib ulatuda mõne sentimeetrini. Suured raheterad kaaluvad mõne grammi, aga erakordsetel juhtudel – mõned sajad grammid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest (Cb) tavaliselt koos hoogvihmaga. Rohke, jäme rahe on peaaegu alati seotud äikesega. – Hail, град

SIGMET-informatsioon on ICAO lühenditega lahtise teksti kujul lühike teade faktiliste ja/või oodatavate ilmastikunähtuste kohta, mis võivad mõju avaldada õhusõidukite lennuohutusele marsruudil ning antud ilmastikunähtuste eeldatavast arengust ajas ja ruumis. SIGMETIST pikemalt...

Termilise energia ehk soojusenergia spontaanne kandumine kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel.

Lumetaoline sade, mis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga, õhutemperatuuril -2…-7 °C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Sade on amorfne, kristallideta. – Soft rime

Termiline konvektsioon toimub ühe ja sama õhumassi sees. Eriti soodsad tingimused selleks on siis, kui jahedam õhumass voolab soojale aluspinnale (advektiivne konvektsioon). Jahe õhk soojeneb kiiresti ja kerkib. Kondensatsioonitasapinnani jõudes, kus asub ka umbes pilvede alumine piir (500–1500 m kõrgusel), veeaur kondenseerub ja tekivad rünkpilved

Tolm, mis hõljub õhus – kuiva maapinna, liiva väikesed tahked osakesed, aga ka bioloogilise päritoluga kuivad osakesed, mis on maapinnalt üles tõstetud tolmutuule või tolmutormi poolt. Esineb järsu tuule nõrgenemise puhul, sageli kõrge õhutemperatuuri puhul. Jaamades märgitakse juhul, kui tolm vähendab meteoroloogilist nähtavust kuni 6 km ja vähem.

Tolmu, maapinna osakeste või liiva ülestõstmine maapinnalt 1,5-2 m kõrgusele. Võib esineda isegi väga nõrga tuulega.

Tugev tuul tõstab õhku tohutul hulgal tolmu, mulda ja liiva, mistõttu õhk sumestub ja nähtavus halveneb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Klassikalisel kujul tolmu- või liivatormi Eestis ei esine. – Dust storm, sand storm, пыльная буря

On tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale. Tromb esineb maismaa, vesipüks veepinna kohal. Laskudes maa või mere peale, ta pikeneb ning tõmbab keerisesse vett, tolmu, liiva, sageli ka raskeid esemeid (palke, katuseid). Suure liikumiskiiruse tõttu on trombid ja vesipüksid purustava jõuga. Tavaliselt esinevad nad koos äikesepilvega, vihmavalingu, rahega. – Tornado, spout, waterspout, смерч

Lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul, mille tagajärjel pööratakse ümber lumekihid, kuhjatakse takistuste ümber kokku või puhutakse sealt ära. Olenevalt kõrgusest, kuhu tuul lume maapinnalt tõstab, eristatakse üld-, madal- ja pinnatuisku.

Atmosfäär on turbulentses seisundis. Pidevalt moodustuvad erimastaapsed pöörised, mis arenevad, segunevad ja kaovad. Turbulentsuse peamiseks põhjuseks on kontrastid tuule- ja õhutemperatuuriväljades. Lennunduse seisukohalt on turbulents väga ohtlik, sest ta põhjustab õhusõidukite korrapärast loopimist (õhuauke), mille all mõeldakse õhusõiduki asukoha muutumist vertikaalses tasapinnas. Loopimine rikub õhusõiduki tasakaalu, põhjustab aparatuuri valenäitusid ning tekitab vibratsiooni. Turbulents ja loopimine võivad esineda ootamatult täiesti selge taeva puhul. Mõnikord on nad nii tugevad, et põhjustavad lennukatastroofe. Niisugust turbulentsi nimetatakse selge taeva turbulentsiks.

Tuul on õhu liikumine, mis on põhjustatud õhurõhu horisontaalsest gradiendist (õhurõhuvahest erinevates punktides). Tuult iseloomustavad suund, kiirus ja puhangulisus. – Wind, ветер

Tuule suuna ja kiiruse muutus ruumis ehk tuulenihe on üks ohtlikumaid tuule muutuse nähtusi. Toimub kõikides kõrgustes. Tuulenihe on lokaalne nähtus ning esinemise põhjuseks on sageli antud koha geograafiline eripära.

Õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1 km. Nähtavus sõltub udu tihedusest. Udu tekib, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ja õhus olev veeaur kondenseerub. Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse mõjul, nimet. tekkivat udu radiatsiooni e. kiirgusuduks. See udu on kõige intensiivsem sügisel ja kevadel, tekkides tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga. Kõige sagedamini esineb orgudes ja soistes paikades ning hajub mõne tunni jooksul pärast päikesetõusu.
Kui talvel soe õhuvool liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti, tekib advektiivne udu.( tavaliselt tsükloni soojas sektoris). Analoogselt kujuneb tihe udu ka kevadel merel, kui sinna valguvad soojad õhumassid. Merel on udu rohkem soojal aastaajal, mandril külmal aastaajal.
Sageli esineb segatüüpi, nn. kiirgus–advektsiooniudu. – Fog

Udu, mis esineb ainult jaama ümbruses.

Kinnise taevaga udu puhul ei ole taevas nähtav, pilvede olemasolu ei saa kindlaks teha. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1 km. Udu moodustub väga väikestest piiskadest, mis hõljuvad õhus.

Udu, mille puhul taevas või pilved on nähtavad, kuid horisontaalsuunas on nähtavus alla 1 km. – Shallow fog

Vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Veepinnale ringe ei teki. Tumedale riidele jääb uduvihmast hallitust meenutav sade. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest (St) või udust. – Drizzle

On palju hõredam kondensatsiooniproduktide kogum kui udu. Meteoroloogiline nähtavus uduvines on 1-10 km. Suhteline õhuniiskus on >75%, tavaliselt 85 – 97 %. Uduvine tekib õhus sisalduva niiskuse arvel. – Mist, damp haze

Üldtuisu puhul ei ole võimalik eristada, kas lumi langeb pilvedest või on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud. Lume liikumine on kaootiline. Nähtavus on halb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Nõrga üldtuisu puhul, tavaliselt selle alguses, võib kindlaks teha, et pilvedest sajab lund. – Blizzard

Vedelad sademed, mis langevad maapinnale erineva suurusega piiskadena. Sajab enamasti täispilvituse korral Ns-st (laussadu). Sadada võib ka St-st, Sc-st või As-st.Laussadu kestab tavaliselt pikemat aega, isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on aga enamasti nõrk või mõõdukas ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. – Rain, дождь

Polaarvalgus, helendus atmosfääri ülaosas põhja- (põhjavalgus) ja lõunapolaaralade kohal (lõunavalgus), 60-1000, kõige sagedamini 100 km kõrgusel. Kuju järgi võivad olla difuussed (aeglaselt muutuvad laigud või ribad), kiirjad (kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised) vms. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus. Harilikult on virmalised sinakasvalged või kollakasrohelised, harvem punakad ja violetsed. Eestis on virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris.  – Polar lights

Vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete. Tuule kiirus on sealjuures keskmiselt üle 600 km/tunnis.